MILLINE PEAKS OLEMA ETTEVÕTTE VALGUSTUS?

Hea töökeskkond sõltub suurel määral valguslahendusest konkreetses ruumis.

Eesti kliima on suuremal osal aastast nukralt hall, must ja valge. Seetõttu peaksid õnnelikud olema need inimesed, kelle kontoriruumid on soojades toonides. Sageli võib kuulda soovitusi, et tööruumis peaks valgustuse näiv värv olema valge ja puhkeruumis kollane. See on poolik tõde. Tegelikult peaks lambi näiva värvi ehk värvustemperatuuri valikul lähtuma ruumi otstarbest, kuid sama olulised on ka ruumis kasutatud värvitoonid. Näiteks sinine sein muutub kollase spektri juures violetseks, enamus heledaid halle määrdunuks, räpaseks jne. Pole just kuigi meeldiv puhata sellises ruumis, mis tundub justkui määrdunud.

Teisalt võib tööruumis, mis eeldab tugevamat valgust, kuid kus on kasutatud sooje toone, lambi kollane spekter muuta ruumi liigselt agressiivseks. See väsitab inimesi. Kui ruumi nõutav valgustustihedus on madal ja värvitoonid on valdavalt külmad, jääb sellest valge valguse puhul kõle, steriilne ja haiglane mulje. Kui võtta kasutusele soojad värvitoonid, siis valge valgus tasakaalustab ruumi, valgustus jääb lõpptulemusena kenam kui kollase spektriga valitud lampide korral. Seega, valgustuse puhul ei saa rääkida kindlatest reeglitest, pigem valguse näiva värvi ja ruumivärvide omavahelisest tasakaalust. Iga ruum on omamoodi unikaalne ning valgustusküsimus tuleb lahendada sisekujundusprojekti käigus, mitte lasta otsustada ehitajal või valgustite müüjal.

Mitmete aastate kogemus näitab, et eestlasele ei sobi meie kõledas kliimas üldkasutatavad ja minimaalselt lubatud nn 3-tipulised lambid, need annavad küll luksmeetri järgi palju valgust ja vähendavad lampide vajadust üldiselt, kuid ei too välja kõiki nähtava valguse spektris sisalduvaid värve. Selline valgustus lisab stressi tundlikematele töötajatele, kes valgel ajal peaaegu üldse väljas ei viibi.

Täisspektriga lampide all tunneb aga inimene end normaalselt ning ka tööviljakus on tunduvalt kõrgem, tuleb ainult õige spekter valida. Viimasel ajal on tööinspektsioon võtnud töötajate töötingimused ka valgustuse osas luubi alla. Seda võib põhjendada töökoha valgustuse standardi vastuvõtmisega ning kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.

PÕHILISED VALGUSTUSPROBLEEMID EESTI ETTEVÕTETES:

• Töökoha valgustus on 2-3 korda ettenähtust kõrgem ja seda just nn. kolmetipuliste lampidega. Enamasti esineb sellistes ülevalgustatud ruumides ka lubatust suurem pimestus- või diskomforträigus. 
• Ebasobiv optika. Viimasel ajal on saanud tavaks kasutada kauplustes valgusteid, mis on mõeldud arvutitega ruumi, kus peegeldusräiguse ellimineerimiseks arvutiekraanilt peab vertikaalne valgustustihedus olema madal. Kui sellist valgustit kasutada kaupluses, tekib probleem, et riiulitele või stangedele riputatud kaup jääb pimedusse ega tule esile. Sellisel juhul tuleb paigaldada tunduvalt rohkem valgusteid vertikaalvalgustuse saavutamiseks. 
• Valgustuse räigus. Põhilised valgustusräiguse põhjustajad on vaateväljas asuvad liiga intensiivse valgusega väikesemõõtmelised valgustid, suured heleduskontrastid, läikivad pinnad, väga tugev ebaühtlane valgustus. Sageli on probleemiks ka see, et sisekujundaja surub projekteerija enda tahte alla ega arvesta üldtunnustatud tehnikareeglitega. Hullem on asi siis, kui elektriprojekteerijat ei kaasatagi ja lahenduse annab valgustusstandardit ehk üldtunnustatud tehnikareegleid mitte tundev inimene.
• Valgustustihedus on ainus suurus, mida Eestis praegu objektide projekteerimisel, vastuvõtmisel ja riskianalüüsil mõõdetakse ja sedagi tõlgendatakse nii, kuidas kellelegi kasulikum on. 
  
  Standardis on öeldud, et töötsoonis peab uuel objektil hooldeväärtusena olema keskmiselt 500 lx. 
  
  Kui valgustustihedus on langenud alla ettenähtud 500 lx, tuleb valgustid tolmust puhastada ja lambid valgustis vahetada uute vastu nii, et töökohal oleks tagatud nõutav valgustustihedus. 
• Luminofoorlampide värelus. 
  
  Pea igas kollektiivis on migreenihaigeid, kellel luminofoorlampidest tulenev värelus kutsub esile uusi haigus-hooge. Sageli püütakse seda vältida valgustite grupeerimisega erifaasidele, kuid see ei kõrvalda töötaja migreenihoogude põhjust, sest inimese aju on tundlikum, vaid likvideerib ainult silmale nähtava väreluse. Pikemaajaline värelevas valguses viibimine põhjustab väsimust ning stressi, mille tulemusena langeb töökvaliteet. Kõige tundlikumad on väreluse negatiivse mõju suhtes lapsed ning noored. 
• Valguslahenduse otsinguil peaks usaldama rohkem valgustusala spetsialiste ja projekteerijaid, kes suhtuvad kliendi vajadustesse tõsiselt ning on kursis üldtunnustatud tehniliste nõuetega. Allikas: Glamox

TÖÖANDJAD JA TÖÖTAJAD TEAVAD LIIGA VÄHE VALGUSTUSEST

• Suurimaks probleemiks võib pidada tööandjate ja töötajate liiga nappe teadmisi valgustusest. Suur osa neist leiab, et kui elektrivalguse abil näeb dokumente lugeda ja ka muid töid teha, on hästi, ülejäänu on juba ”iluasi“, mis sest, et võrreldes standardi nõuetega on valgustustihedus mitu korda väiksem. 
• Vähesed on endale selgeks teinud, kuidas valgustuse kvaliteet mõjutab nende tervist ja töövõimet – lampide spekter, värv, pimestav räigus, 50 Hz-st vahelduvvoolust tulenev valguse värelemine luminofoorlampide (ehk nn päevavalguslampide) kasutamisel jm. 
• Tööinspektsioon korraldas tööinspektoritele koolituse uue standardi tundmaõppimiseks ja on asunud tegutsema selle nimel, et võimalikult paljud töötajad saaksid kasutada tänapäeva nõuetele vastavat valgustust. Esmalt on pööratud tähelepanu uutele ehitistele. 
• Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandjad kohustatud riskianalüüsi käigus hindama kõiki ohte töötajate elule ja tervisele. Kahjuks tehakse seda liiga sageli asjatundmatult. Valgustuse puhul peaksid hinnanguid andma asjatundjad, kes tunnevad standardit.

Allikas: Tööinspektsioon Eesti Päevaleht, 30.11.2004