VALGUS MÄNGIB MEELEOLUGA
Aivar Parijõgi, Postimees Extra

Valgust ei vaja me mitte ainult selleks, et näha, vaid ka selleks, et tunda. et ennast hästi tunda.

Pime aeg toob tahtmise askeldustele käega lüüa. Hea meelega lebaks päevade kaupa voodis ja ainult loeks. See, et tänapäevane elukorraldus ei lase maailmale selga keerata, teeb pahuraks. Psühhiaater Peeter Lääne, kas tõesti suudab valgus, õigemini küll selle puudumine, meeleolu muuta?

Valgus on oluline ja seda on võimalik kasutada depressiooniravis. Psühhiaatrias on kasutusel niisugune termin nagu sesoonne depressioon ehk sügismasendus. Seda iseloomustab kerge või mõõdukas meeleolulangus pimedal ajal ja masenduse iseeneslik taandumine kevadel ja suvel.

Pimedal ajal valmistab inimese käbinääre melatoniini, mis teeb meid uniseks. Päikesevalguse toimel toodab käbinääre serotoniini, ainet, mis muudab inimese erksaks ja tõstab meeleolu. Nii on päeval inimese kehas rohkem serotoniini, öösel aga melatoniini. Talvel, kui on pime aeg, on kehas palju melatoniini ja seepärast võib inimene tunda end jõuetu ja unisena.

Sesoonse depressiooni puhul toimuvad muutused psüühikas oktoobris-novembris ja mööduvad hiljemalt aprillis.

Kui palju inimesi pimedal ajal ennast masendunult tunneb?

Sügismasenduse esinemissagedus on suurem kõrgemail laiuskraadidel, sest seal kõigub päeva pikkus aasta jooksul teiste laiuskraadidega võrreldes rohkem. Skandinaaviamaades on sügismasendus probleemiks 3µ4% elanikkonnast. Suurem risk haigestuda on 20µ40aastastel naistel ja 60µ90% sesoonse depressiooni käes kannatajaist ongi naised.

Depressioon paneb naisi magusat sööma ja selle tagajärjed masendavad veelgi...

Hooajalise meeleolulangusega kaasneb tõesti sageli isu magusa järele, üldse suurem isu ja siis ka suurenenud kehakaal. Teistest sümptomitest me põgusalt juba rääkisime, need on suurem väsimustunne, aktiivsuse langus, unisus, ärrituvus, häired inimestevahelistes suhetes.

Mis siis ikkagi teha, kui töö aastaajast ei küsi ja ma kogu aeg shokolaadi sisse kühveldada ei taha?

Meie organism oleks tõepoolest nagu reguleeritud sellisele põllumajanduslikule elurütmile, kus suvel tehakse intensiivselt tööd ja talvel on rahulik mõtisklemisaeg. Paraku elab tänapäeva inimene täpselt vastupidi µ talvel, kui energiat vähe, rabatakse tööd teha ja puhkused on suvel.

Sügismasenduse raviks võib kasutada valgusteraapiat. Selle põhimõte on järgmine: ere hommikune valgus pidurdab ajus melatoniini hilinenud eraldumise. On teada, et sügismasenduse puhul ei suurene melatoniini kontsentratsioon veres mitte öösel, vaid hommikusel ajal. Sellest on tingitud bioloogiliste rütmide häired, mis toovadki kaasa soovimatud muutused organismis.

Millist valgust võib pidada teraapiliseks?

Valgusteraapias kasutatakse täisspektri fluorestseeruvat valgust  2500 luksi. See on umbes 200 korda tugevam tavalisest toavalgusest. Valgusravi seansid toimuvad tavaliselt hommikuti enne päikesetõusu ja kestavad umbes tund aega. Patsient peab silmad kogu aeg lahti hoidma ja aegajalt valgusallikasse vaatama. Teraapia mõju on enamasti tunda 2-4 päeva pärast. Kui kümme hommikust seanssi ei anna tulemust, proovitakse seansse läbi viia õhtuti.

Valgusteraapiat tehakse Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriahaiglas. Ravi saamiseks tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Tema määrab vajaliku arvu seansse ja jälgib patsiendi seisundi muutumist.

Kui aga niigi on tõusmisega raskusi, siis on vist väga vaevaline enne päikesetõusu haiglasse jõuda.

Kas on võimalik muretseda individuaalset valgusteraapialampi?

Minu teada neid Eestis ei müüda. Küll aga tean, et koduseks kasutamiseks mõeldud valgusteraapialampi saab tellida Anttila postimüügikataloogist. Lambid on küll päris kallid, hinnad algavad paarist tuhandest kroonist.

Lambi soetamise asemel võib teha hommikusi jalutuskäike. Paar minutit pärast päikesetõusu on valgust juba 2500 luksi. Et varahommikuse päikese all jalutamine asendab kunstliku valgusega teraapiat, on kinnitanud valgusraviga tegelevad teadlased. Ma ei oska öelda, kui tugev on valgus pilvisel hommikul, siis tuleks ehk veidi kauem jalutada.

Sel juhul võib valgusteraapiaks pidada ka puhkust päikeselisel maal?

Jah, kuid selle mõju on väga lühiajaline. On küll tüüpiline, et eredas päikesevalguses muutub enesetunne kiiresti heaks, kuid lõunamaareisilt pimedasse talve tagasi jõudes ilmnevad depressioonisümptomid kiiresti. Selliseid haigusjuhtumeid on kirjeldatud. Valguse mõju püsimiseks võib siis kasutada valgusteraapialampi ja teha n-ö toetusravi.

Kes talvel päikest otsib, võib lõunamaa asemel valida ka näiteks suusapuhkuse mägedes. Siingi tunneme, et kui lumi maha tuleb, läheb valgemaks ja hingel hakkab kergem.

Professor Selma Teesalu väidab, et ka küünlavalgus mõjub teraapiliselt, sest toimib nagu päikesevalgus.

Miks mitte proovida. Ka need inimesed, kellel ei ole depressiooni diagnoositud, võivad katsetada, kas ja kuidas küünlavalgus mõjub. Mina tunnen, et see valgus mõjub intiimselt, rahustavalt ja pühalikult.

Kui küünlad kustuvad ja laetuled põlema pannakse, muutub kohe ka meeleolu.

Elektrivalgus paneb mul teinekord tõesti n-ö vere keema, siis kui sooja eredasse valgusesse satun. Väga ere valgus ei ole hea, valgusteraapias välditakse silmade ärritust. Mõnede haiguste puhul ere valgus ärritab. Ka tugeva peavalu puhul võib valgus ärritada.

Inimene tunneb tavaliselt ise ära, milline valgus talle parasjagu hea on.